289 eur / kuus

JA KASVUHOONE ON KEVADEKS SINU!

KASVUHOONED JÄRELMAKSUGA

5 osamakset 0% intress:
detsember 2018 kuni aprill 2019

Soovid kevadeks endale sellist kasvuhoonet?

Kasvuhooned järelmaksuga

kasvuhooned järelmaksuga

Kasvuhoone Jupiter 9900 

Kasvuhoone täishind 1434 
Kasvuhoone alusraam 190
Automaatsed aknaavajad 4 x 39 € = 156 

 

HIND LISADEGA KOKKU 1780 €

TALVINE SOODUSHIND 1446 €


Ainult kasvuhoone soodushind 1150 €
Ainult kasvuhoone kuumakse 230 € / kuus

 

MÕÕDUD JA LISAD:

  • Laius 2,57 m
  • Pikkus 3,84 m
  • Külje kõrgus 1,51 m
  • Tipu kõrgus 2,26 m
  • Pindala 9,9 m2
  • 2 lükandust
  • 4 katuseakent
  • Alusraam

HIND SISALDAB:

  • Must pulbervärvitud karkass, anodeeritud alumiiniumist ( anodeerimine tagagab alumiiniumi kauakestva ilusa välimuse ja vastupidavuse)
  • Must alusraam
  • Katteks aianduslik 3 mm klaas
  • Neli katuseakent 
  • Neli automaatset aknaavajat
  • Kaks vastastikku avatavat lükandust

PAKKUMINE KEHTIB KA ROHELISE KARKASSIGA MUDELILE.

kasvuhooned järelmaksuga
Klaasist kattega kasvuhoone Jupiter 9900 – avara sissepääsuga, kvaliteetne, tugev ning vastupidav kasvuhoone.

MÕELDUD KESTMA JA VASTU PIDAMA PÕHJAMAISTES KARMIDES ILMASTIKUOLUDES.

Võimaldab piisavalt ruumi nii taimedele kui ka hubasele istumiskohale, et seda originaalselt ja omanäoliselt sisustada.

Kasvuhoonel Jupiter 9900 on 4 katuseakent, millele on lisatud automaatsed aknaavajadÄärmiselt mugav ja tänuväärne lisa, mis välistab riski taimede kõrbemiseks, kui peaksite unustama aknaid avada. Automaatika ei vaja töötamiseks elektrit.

Ees on topelt lükanduksed suurusega 1,22 m x 1,99 m, mida saab fikseerida erinevates avatud asendites.
Standardvarustusega on kaasas ka vihmaveerennid.

Kasvuhoone Jupiter on saadaval erinevates suurustes ja erineva lisavarustusega:

  • kuni neli erinevat suurust – 6,7 m², 8,3 m², 9,9 m² ja 10,5 m²
  • kuni kolm erinevat värvi: hall alumiinium, roheline, ja must
  • kuni kolme erineva kattega: 3 mm klaas, 6 mm polükarbonaat või polükarbonaadist katuse ja klaasist külgedega
  • väga lai valik erinevat lisavarustust: aknad, uksed, automaatika, riiulid, termomeertid, kastmissüsteem jne.
  • lai valik erinevaid seotud aiakaupasid: taime ja lillepotid, taimekastid, kastmissüsteemiga potid, veekogumise nõud, aiakraanid, aiamööbel muld, mults, seemned
kasvuhooned järelmaksuga
kasvuhooned järelmaksuga

Lisatooted ja teenused ning garantii:

  • Kasvuhoone paigaldus
  • Vundamendi või aluspinna ehitus
  • Kasvuhoone transpordi korraldamine koju
  • Paigalduseks ja vundamendiks/aluspinnaks vajaminevate materjalide organiseerimine ja transport
  • Abi ja nõustaine paigalduse ja hooldamisega seotud küsimuste korral
  • Varu- ja lisajuppide tagamine
  • Lai valik seotud ja vajalikke tooteid: tainede riputusklambrid, taimepotid, veekogumisnõud, muld jne.
  • Tehasepoole garantii

Vitavia kasvuhooned – 
14 erinevat mudelit.

Kasvuhoonede ja lisavarustuse sortiment jaguneb:
– klassikalised kasvuhooned
– seinaäärsed kasvuhooned
– veranda stiilis kasvuhooned
– sokliga kasvuhooned
– paviljoni stiilis kasvuhooned ja aiamajad
– talveaia stiilis kasvuhooned ja aaiapaviljonid
– minikasvuhooned
– lai valik aksessuaare ja erinevat vajalikku lisavarustust
Omades kasvuhoone tööstuses rohkem kui 30 aastast kogemust julgeme soovitada Vitavia kasvuhoonete mudeleid ka kõige nõudlikematele aiapidajatele.

kasvuhooned järelmaksuga

Saadaval on ka veel mõned suure soodustusega kasvuhoonede näidised käesoleva aasta messidelt ja üritustelt.
Äkki sobib mõni nendest just sulle!

kasvuhooned järelmaksuga

Sügistalv on parim aeg kasvuhoone soetamiseks, sest hinnad on soodsad.

PS! 0% järelmaksu võimalus! 
Te ei pea tervet kasuhoone summat välja käima, vaid saab tasuda ka osade kaupa, sealjuures summa suuremaks ei lähe.
Vajadusel olemas müüja poolne tasuta ladustamise võimalus kuni kevadeni.

KASVUHOONED JÄRELMAKSUGA – MIS ON KASVUHOONE SOODUSOSTU KONTO?

Hea võimalus planeerivale ja ettemõtlevale inimesele!
Planeeritud tegevusel on alati hea tulemus!

  • Võimalus koguda igakuiste sissemaksetega vajalik kasvuhoone ostu summa
  • Ostusummat ette kogudes saad soodustust, mitte ei maksa intressi
  • Igakuiset sissemakse summa suurust saad ise valida.
  • Pole ka probleemi, kui mingi kuu vahele jääb või mingi kuu kaks korda tasuda.
  • Valitud toote saab kätte, kui terve summa on lõplikult tasutud

Lepingupoolte õigusi ja kohustusi reguleerib ostu-müügileping / garantiikiri

Alusta kogumist juba täna ja kevdeks on vajaminev summa märkamatult koos.

Kasvuhoone soodusostu konto ja liising/laenu põhierinevus:

Soodusostu konto:

– Ostu lõppsumma läheb väiksemaks kui toote täishind, saate soodustust
– Kogute raha vastavalt oma võimalustele ette
– Tasute makseid vastavalt oma võimalustele, kuniks ostusumma on koos
– Puudub lepingutasu

Laen või liising:

– Ostu lõppsumma läheb suuremaks kui toote täishind, lisandub laenuandja intress
– Tasute laenusummat täpselt ja vastavalt maksegraafikule
– Tasute makseid täpselt koostatud maksegraafiku järgi
– Lisandub lepingutasu

Kui elate filosoofia järgi „kasvatame ise“, siis on parimaks võimaluseks omada kasvuhoonet.

Vitavia kasvuhoonetega leiad inspiratsiooni oma elusas aias, mida saate nautida kvaliteetses majas aastaringselt – olenemata vihmast, lumest või tuulest.
Vitavia kasvuhooned on disainitud eriala spetsialistide poolt, nende kujundamise põhireegliks on täielik pühenamine klientide huvidele. Üle 30 aastane kogemus tagab maksimaalse kvaliteedi.

On teaduslikult tõestatud, et aiapidamisega tegelemine mõjub hästi inimese vaimsele ja füüsilisele tegevusele, tervendab keha ja vaimu.

IDEED JA VÄLJAKUTSED

Ei ole liiga väikest krunti, terrassi, katuseaeda, kasvuhoonet või rõdu, kuhu ei saaks panna kasvama kas silmailu, kasvatada leht- ja aedvilju või miks mitte mõlemat koos! Seda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, sise- ja välitingimustes. Kui terrass ja rõdu on saanud elutoa ning köögi pikendusteks, siis toataimed võtavad omakorda õigustatult üle koha sisustusmoes.


Elutingimuste muutumise ning nappide võimaluste tõttu kasvatada linnatingimustes suuremal pinnal nii silmailu kui ka toidupoolist on muutunud aiad, terrassid ja rõdud rikkalikeks rohelisteks oaasideks. Juba täna on iga roheline lapike senisest enam hinnas, sinna koondub suvine tegevus ning on võimalus pere ja lähemate sõprade seltsis nautida toitu, atmosfääri ning seltskonda. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka tervislikkuse aspekti – ise kasvatades tead alati, mida sööd.

 

Kaunite kevad- ja suveilmade saabudes koondub kodune tegevus värskesse õhku, terrassidele ja aiasoppidesse. Rohenäppude rõõmuks on ka aiavaldkonda jõudnud nutikad lahendused, mis lasevad nautida kodumaist rohelust siis, kui pinnast aiasaaduste kasvatamiseks napib.

Milline KINNITUS oleks sinu kasvuhoonele kõige sobilikum?

Kaaludes hea kasvuhoone või aiapaviljoni ostu, mõtleme kõik paratamatulet ka sellele, et kuidas seda kindlalt maa külge kinnitada.
Võimalikud variandid on: kas alusraamiga maapinnaleehitatud vundamendile või ettevalmistatud kivi- või puitpinnale.

Olenemata sellest, millise kasvuhoone valite, vajab see ikkagi KINDLAT MAA KÜLGE KINNITAMIST. Seda on tarvis eelkõige stabiilsuse tagamiseks. Kasvuhoone tuleb ka korralikult valitud aluse külge kinnitada, et see tuult alla ei võtaks ja “minema ei lendaks”.

Ennem otsuse langetamist tuleb kaaluda väga mitmeid aspekte:

1. Milline variant teie valitud asukohaga pinnasele kõige paremini sobib?

– kas pinnas on kuiv või märg
– kas pinnas on kivine või mudane
– kui palju pinnasest on mulda ja kui kõrgel on liiv
– kas valitud asukoht on lagedal platsil või puude-põõsaste lähedal

2. Kui suurt investeeringut olete valmis tegema?

– Kui alusraam on kasvuhoone standardvarustusena kaasas – kuluks jääb vaid pinnasesse aukude kaevamine ja raami jalgade nendesse betoneerimine. Kui kaasas pole, siis lisavarustusena on enamus kvaliteetsetel kasvuhoonedel ikka alusraam saadaval.
– Alusraami ehitus puust prussidest. Puit peks kindlasti immutatud olems, siis see kestab kauem.
– Vundamendi ehitamise kulu on veidike suurem, oleneb selle vajalikust kõrgusest ja ehitusmaterjalidest.
– Laotud kivipind tuleb küll väga kaunis ja korrektne, ajg selle ettevalmistus ja ehitus on soeses töömahu ja materjalikuluga veidi kulukam.
– Võimalik on teha ka kivipind pluss vundament. See toob teie kasvuhoone kindlasti kõige uhkemalt ja avaramalt välja.

3. Kas plaanite kasutada seda rohken taimede kasvatamiseks või puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks?

4. Kui suur osa peaks jääma taimede alla ja kui suur osa puhkamiseks?

5. Milliseid ja kui palju plaanite seal taimi kasvatada?

6. Millist lisavarustust vajate hiljem kasvuhoone mugavaks kasutamiseks?

KASVUHOONE ALUSRAAM – jalgadega kinnitamine maa külge

Paljudel kasvuhoonedel on võimalik kaasa osta jalgadega alusraam. Jalgade alumised otsad painutatakse laiali ja asetatakse eelnevalt väljakaevatud aukudesse ning betoneeritakse need sinna kinni. Peale asetatakse muld. Betoonil on soovituslik lasta paar päeva seista ja korralikult kivistuda.
Peale seda on alusraam kasvuhoone pealepaigaldamiseks valmis.
Kinnitus jääb kindlasti väga tugev ega lase tuulel maja ära puhuda.
Alusraamiga maapinnale paigaldamise eeltingimuseks on kuiv, tugev ja kindel pinnas. Hiljem võib soovi korral kasvuhoone sisse või ümber ka kivi- või puitpõranda panna.

KASVUHOONE PUUPRUSSIDEST ALUSRAAM – kinnitamine maa külge

Kui teie kasvuhoonel ei ole metallist alusraami, siis on võimalik seda teha ka puuprussidest. Prussid peavad olema kindlasti immutatud, et need ikka pikalt vastu peaks.
Puuprussidest alusraam kinnitamiseks on vähemalt kaks võimalust:
– Puuprussidest alusraam kinnitatakse nurkadest ja pikemate külgede keskelt vundamendikruvidega maa külge. Sellise meetodiga jääb alusraam kindlalt kinni ja kui kasvuhoone on sellele ka kindlalt ning hästi paigaldatud, ei “lenda” see kuskile.
– Puuprussidest alusraam kinnitatkse maasse betoneeritud vundamendipostide külge. Metallist või plastikust torud kaevatakse maa sisse ja betoneeritakse sinna kõikide nelja nurga asukohta kinni. Alusraam kinnitatakse omakorda maa küljes kinni olevatele postidele.

KASVUHOONE KINNITAMINE KIVI- VÕI PUITPINNALE

Laotud kivipind või puitterrass sobib ideaalselt inimestele, kes oma kasvuhoonest pigem puhke ja vabaaja veetmise paika kujundavad. Kindlasti ei välista see aga taimede kasvatamist. Seda saab väga edukalt teha ka sissepandud taimepottides ja riiulitel.
Pigem on sedasorti aiapidamine järjest populaarsemaks muutunud. Kasvuhoonet ei võeta enam ammu mitte ainult taimede kasvatamiseks, vaid kui väljapääsu oma igapäevasest argielust ja stressist ning kujundatakse rohkem puhkekohana. Kasvuhoone pidamisest on saanud meeldiv hobi ja harrastus. Ja sellest tulenevalt ihatakse üha enam atraktiivseid, mugavad ja silmailu pakkuvad mudeleid.

KASVUHOONE KINNITAMINE VUNDAMENDILE

Selleks, et sinu kasvuhoone väga kaua püsiks, uksed-aknad kergelt liiguks ja vihmavesi õiges suunas jookseks, vajab see korralikku vundamenti.
Vundament on eelkõige stabiilsuse tagamiseks, vastupidavuse hoidmiseks külmakergitustele ja pinnase vajumistele.

Kasvuhoone vundament rajatakse tavaliselt kahel viisil – valatud betoonvundamendina või lintvundamendina fibo-plokkidest.
Väga hea, ehk eluaegse vundamendi saamiseks soovitame seda kindasti korralikult betoonist valada. See välistab igasugusegi võimaluse selle külmadega nihkimiseks ja kasvuhoone jääb alati kindlalt paigale.
Fibo-plokkidest lintvundament ei pruugi ka hea ja sobiliku pinnasega liikuda (pind ei tohiks sellel juhul savine olla).
Mõlemal juhul on võimalik kasvuhoone põrandat seestpoolt viimistleda: näiteks kiviplaatidega või puidust laudpõrandaga.

Korraliku vundamendiga saab kasvuhoonet ka keerulisemale pinnale (niiske, või mudane) kindlalt paigaldada.

Samas on head ja võivad olla sobilikud kõik eelmainitud vundamendi- ja kinnitamise tüübid. Kõik sõltub teie pinnasest, kasvuhoone tüübist ja raskusest ning teie eelarve suurusest.
Kui vundamendi ehitamine või alusraami paigaldamin keeruline tundub, küsige abi professionaalselt ehitajalt, oma kasvuhoone müüjalt või meie spetsialistidelt.

 

Kui kasvuhoone ostetud ja paigaldatud, tekib paljudel aednikel uus küsimus – kuidas ja mida sinna istutada.

Selleks, et lõpuks meelepärast saaki saada, on olulise tähtsusega kasvuhoones olev muld.
Ühe väga hea valikuna pakume ja soovitame oma klientidele aiamaa musta mulda:

Aiamaa Must Muld on väetatud ja lubjatud mullasegu harrastusaednikele. Mullas sisalduvad toitained rahuldavad ka nõudlikumate taimede vajadusi. Biolani Aiamaa Must Muld ei sisalda umbrohuseemneid ega raskemetalle.

Kasutamine:

Aiamaa Must Muld sobib kasvualuseks kõikjal aias, ühe-ja mitmeaastaste taimede, dekoratiivtaimede, marjapõõsaste, viljapuude istutamiseks, kasutamiseks lillepeenardeskasvuhoones. Mulda kasutatakse istutamisel puhtalt või istutuskoha mullaga segatuna. Kasvuhoonesse sobiv taimede aluspinnase paksus on 25-30 cm kiht.

Aiamaa Must Muld sobib mulla struktuuri parandamiseks kõikjal aias. Mulla struktuuri parandamine on eriti oluline mitmeaastaste taimede kasvatamisel. Sobilik kogus on 200–500 l/100 m² kevad- või sügistööde ajal segatuna tavalise mullaga. Rõdukastidesse, amplitesse ning õuepottides soovitame kasutada Biolani Suvelillede Mulda.

Kasvuhoone sügishooldus:

Sügisel võetakse kasvuhoonest üles kõik taimejäänused. Töövahendid ja lillepotid pestakse puhtaks. Taimehaigusi tekitavate organismide ja kahjurite kindlaks hävitamiseks kasutatakse pesemisel kuuma vett või siis kastetakse töövahendid pärast pesemist keevasse vette. Kasvuhoone puhastatakse seestpoolt ning ka konstruktsiooniõnarused ja nurgad harjatakse puhtaks. Kodustes kasvuhoonetes piisab pesuvahendiks tavaliselt männivedelseebist ja kuumast veest. Välispinnad puhastatakse alles kevadel. Klaaskasvuhoone pesemiseks kasutatakse pehmet harja või survepesurit. Kui kasvuhoones on märgatud taimehaigusi, siis vahetatakse kasvualus välja. Üldiselt vahetatakse muld täielikult välja iga kolme aasta tagant. Kasutades Biolani Kasvukotti on võimalik vältida mööda maapinda levivaid taimehaigusi.

Nõuandeid istutamiseks:

Tähtsaim eeldus taimede heaoluks on valida taim istutuskoha järgi. Soojemasse kohta istutatakse päikeselembesed liigid ja krundi varjulistesse osadesse valitakse varjutaimed. Valgusega arvestades saab kasvupinnast parandada ja luua iga taime jaoks sobiv kasvukoht. Vana kasvualus lubjatakse ja väetatakse ning sellest kohast hävitatakse umbrohud. Kui umbrohtu on palju, siis on mõistlikum vana pinnas ära koorida ja tuua asemele uus muld. Istutusala vormitakse kogu sügavuses ja tõstetakse ümbritsevast maapinnast kõrgemale, sest kasvupind tiheneb sademete ja talve tõttu. Soojanõudlikud või talveniiskust pelgavad liigid istutatakse alati kõrgemasse peenrasse.

Istutusaeg:

Potis või mullapalliga taimi võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul. Paljaste juurtega taimi istutatakse puhkeseisundis ehk kevadel enne kasvuperioodi algust ja sügisel pärast taime kasvamise lõppemist. Suve lõpus ja sügisel istutatavaid taimi ei ole vaja nii palju kasta kui kevadel. Sügisel istutamiseks sobivad nii püsikud, põõsad kui ka puud. Õige istutushetke määrab maa külmumine. Mida külmakartlikuma liigiga on tegemist, seda rohkem tuleb talle jätta aega juurdumiseks enne maa külmumist. Vastupidavaid kohalikke püsikuid võib ümber istutada kuni pinnase keltsastumiseni. Seevastu elulõngad, ronihortensiad, puhmasroosid, alpikannid, asalead, viljapuud ja muud talvetundlikud taimed istutatakse kevadel. Ka hilissügisel õitsevad püsikud nagu hambuline kobarpea ja astrid, samuti külmakartlikud okaspuud istutatakse eduka talvitumise tagamiseks kevadel.

Enamik potitaimi istutatakse ligikaudu sama sügavalt kui nad potis kasvasid, et mullapalli ülaserv jääks õhukese mullakihi alla. Erandiks on poogitud põõsas- ja puhmasroosid ning suureõielised aretatud elulõngad, mis istutatakse alati tunduvalt sügavamale. Roosidel jääb pookimiskoht, kust oksad hakkavad hargnema, koguni 20-30 cm sügavusele ja Põhja-Soomes koguni 40 cm sügavusele. Paks pinnasekiht kaitseb juuri pakase eest ning maapinna külmumise ja sulamise vaheldumise eest. Kõik puud istutatakse nii, et juurekand ehk tüve jämedaim koht jääks maapinnast kõrgemale. Mõned püsikud, nagu pojeng ja kääbusvõhumõõk, on eriti tundlikud istutussügavuse suhtes ja neid ei tohi rohke õitsemise tagamiseks liiga sügavale istutada.

Kasta piisavalt:

Paljaste juurtega taimi leotatakse ämbris ning poti- ja mullapalliga taimi kastetakse korralikult enne istutamist. Taim ei tohi istutamise hetkel olla närbunud. Vajadusel hoitakse taimi enne istutamist varjus. Istutuse järel antakse igale taimele piisavalt vett, ronitaimedele 10 liitrit, põõsastele 20 liitrit ja puudele 30-40 liitrit. Kastmist jätkatakse istutamise järel kord nädalas.

Kasvualuse paksus:

Kiviktaimla taimed: 10–20 cm
Keskmise suurusega püsikud: 30–40 cm
Suured püsikud: 50 cm
Puhmasroosid: 40–60 cm
Põõsad: 50 cm
Ronitaimed: 40–60 cm
Väikesed puud: 60–80 cm
Suured puud: 80–100 cm

MULLA VAHETUS

Toataimedel on vaja mulda vahetada, kui endine pott on jäänud väikeseks või lubi ja väetisesoolad on ladestunud poti pinnale. Lehttaimede mulla vahetamise aeg on veebruaris-märtsis ja õitsevate taimede jaoks parim aeg mulla vahetamiseks on kevadel hiljem.

Aeglaselt kasvavad ja väikest potti eelistavad liigid ei vaja iga-aastast mulla vahetamist. Näiteks kaktustele, vahalillele ja tääkliiliale piisab mulla vahetamisest iga paari aasta järel. Ka suurte lehttaimede mulla vahetamine igal aastal on keeruline. Nende taimede puhul võiks mulda vahetada osaliselt, kraapides ära pealmise vana kihi ning lisades uut, toitainerikast mulda.

Puhas kasvuturvas tihendub lillepotis kiiresti, sellepärast soovitatakse pikaealiste toataimede puhul kasutamiseks kompostimisega valmistatud Biolan Musta Mulda. Mustas Mullas moodustub vastupidav teraline struktuur, mis säilitab mulla õhurikkuse ning taime juured püsivad elujõuliste ja tervetena.

Mulla vahetus samm haaval:

Mulla vahetamist alustatakse juurepalli põhjaliku läbikastmisega juba päev varem.
Nii tuleb juurepall kergemini potist lahti ning püsib koos.
Taime eemaldamine potist õnnestub kõige paremini siis, kui ühe käega võetakse kinni potist ja teise käega kaetakse mulla pind nii, et taim jääb sõrmede vahele. Pott koos taimega keeratakse pea alaspidi ja pott raputatakse ettevaatlikult lahti. Juurepalli ei purustata, kui selleks ei ole erilist põhjust. Sageli piisab vigastatud juureosade eemaldamisest.
Uus muld niisutatakse eraldi nõus enne ümberistutamist. Sobiv vahekord on 1 dl vett ühe liitri mulla kohta. Eelnev niisutamine on oluline mulla vastupidava terastruktuuri tekitamiseks. Muld sisaldab rohkelt huumust, mis kleebib mullaosakesed üksteisega, moodustades nii sõreda struktuuri. Kui mulda eelnevalt ei niisutata vaid hakatakse ohtralt kastma pärast istutamist, võib muld paakuda tihedaks kamakaks. Õigesti käsitletud muld ei muutu kõvaks.

Uus pott peab olema läbimõõdult paar sentimeetrit juurepallist suurem. Poti põhja ehitatakse drenaaþ kergkruusast, mis hoiab ära liigse niiskuse kogunemise poti põhja. Drenaaþikihi peale pannakse mulda nii palju, et taim jääks endisele sügavusele.
Juurepalli servadesse kallatakse uut mulda ja see tihendatakse õrnalt sõrmedega. Poti pinnale jäetakse piisavalt ruumi kastmisvee jaoks.
Mulla pind jääb puhtaks ja muld ei muutu mudaseks või kõvaks siis, kui mulla pinnale pannakse 2–3 cm paksune kergkruusakiht. Eriti suurtes paagiga kastetavates pottides ühtlustab pinnakate mulla niiskust – vesi imendub mahutist paremini pinnamullani. Kergkruusast kattekiht hoiab ära ka putukate pääsu potis oleva mullani.

Osa taimi lõigatakse mulla vahetamise ajal:

Hargnenud potitaimed, mis on ilusad ainult ühtlaselt kasvades, lõigatakse kevadel mulla vahetamise ajal tagasi. Lõikamiseks kasutatakse teravat nuga või oksakääre. Õige lõikamiskoht on umbes pool sentimeetrit lehest või hargnevast võrsest kõrgemalt. Lõigatud võrse silmad punguvad pärast lõikamist ja peagi kasvab neist uusi võrseid, mis muudavad taime tihedaks. Iga-aastast lõikamist vajavad muuhulgas rooshibisk ja pelargoon.

Pärast mulla vahetamist kastetakse ettevaatlikult:

Pärast mulal vahetamist viiakse taim ära otsese päikesevalguse käest ja selle lehti piserdatakse iga päev Biolani Mereadruekstraktiga. Uut mulda kastetakse ettevaatlikult natuke korraga. Eriti tuleb hoiduda mulla pinnakihi liiga ohtrast ühekordsest niisutamisest. Tavalist kastmist alustatakse alles siis, kui taim on hakanud taas kasvama, st. umbes 2–3 nädalat ümberistutamisest. Samal ajal võib taime viia tagasi õigesse kasvukohta. Hooldeväetamist alustatakse umbes kuu aega pärast istutamist.

Kaktuste mulla vahetamisel omad nipid:

Kiire kasvuga lehtkaktused vajavad uut mulda igal aastal, kuid aeglasekasvulistele katkustele piisab mulla vahetamisest üle aasta. Looduses on kaktuste kasvupinnaseks liiv, kruus ja kivid. Potikaktuste kasvupinnaks peaks samuti olema liivasegune ja õhurikas pinnas. Biloani Kaktusemuld on loodud just nimelt kaktuste ja sukulentide kasvatamiseks.
Kaktustele meeldivad kitsad olud, seepärast istutatakse need väikestesse savipottidesse. Savipotte leotatakse vees mõni tund enne istutamist. Kui pott on kuiv, imeb see endasse niiskuse mullast ja see võib taime kahjustada. Suurte okkaliste kaktuste käsitlemist hõlbustavad stüroksplaadid, mis vajutatakse ettevaatlikult okaste peale. Nii on võimalik kaktusi käsitseda okaste torkeid kartmata.

Tel: 372 555 10 450
Email: info@mwlconstruct.eu

Kasvuhooned järelmaksuga

3 + 9 =

Pin It on Pinterest

Share This

Share This

Share this post with your friends!