Kaaludes hea kasvuhoone või aiapaviljoni ostu, mõtleme kõik paratamatult ka sellele, et kuidas seda kindlalt maa külge kinnitada.
Võimalikud variandid on: kas alusraamiga maapinnale, ehitatud vundamendile või ettevalmistatud kivi- või puitpinnale.

Ennem otsuse langetamist tuleb kaaluda väga mitmeid aspekte ja leida endale sobilikuim.

1. Milline variant teie valitud asukohaga pinnasele kõige paremini sobib?
– kas pinnas on kuiv või märg
– kas pinnas on kivine või mudane
– kui palju pinnasest on mulda ja kui kõrgel on liiv
– kas valitud asukoht on lagedal platsil või puude-põõsaste lähedal
2. Kui suurt investeeringut olete valmis tegema?
– Kui alusraam on kasvuhoone standardvarustusena kaasas – kuluks jääb vaid pinnasesse aukude kaevamine ja raami jalgade nendesse betoneerimine. Kui kaasas pole, siis lisavarustusena on enamus kvaliteetsetel kasvuhoonedel ikka alusraam saadaval.
– Alusraami ehitus puust prussidest. Puit peks kindlasti immutatud olems, siis see kestab kauem.
– Vundamendi ehitamise kulu on veidike suurem, oleneb selle vajalikust kõrgusest ja ehitusmaterjalidest.
– Laotud kivipind tuleb küll väga kaunis ja korrektne, ajg selle ettevalmistus ja ehitus on soeses töömahu ja materjalikuluga veidi kulukam.
– Võimalik on teha ka kivipind pluss vundament. See toob teie kasvuhoone kindlasti kõige uhkemalt ja avaramalt välja.
3. Kas plaanite kasutada seda rohkem taimede kasvatamiseks või puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks?
4. Kui suur osa peaks jääma taimede alla ja kui suur osa puhkamiseks?
5. Milliseid ja kui palju plaanite seal taimi kasvatada?
6. Millist lisavarustust vajate hiljem kasvuhoone mugavaks kasutamiseks?

1. KASVUHOONE ALUSRAAM – metallist alusraami jalgadega kinnitamine maa külge

Paljudel kasvuhoonedel on võimalik kaasa osta jalgadega alusraam. Jalgade alumised otsad painutatakse laiali ja asetatakse eelnevalt väljakaevatud aukudesse ning betoneeritakse need sinna kinni. Peale asetatakse muld. Betoonil on soovituslik lasta paar päeva seista ja korralikult kivistuda.
Peale seda on alusraam kasvuhoone pealepaigaldamiseks valmis.
Kinnitus jääb kindlasti väga tugev ega lase tuulel maja ära puhuda.
Alusraamiga maapinnale paigaldamise eeltingimuseks on kuiv, tugev ja kindel pinnas. Hiljem võib soovi korral kasvuhoone sisse või ümber ka kivi- või puitpõranda panna.

2. KASVUHOONE PUUPRUSSIDEST ALUSRAAM – kinnitamine maa külge

Kui teie kasvuhoonel ei ole metallist alusraami, siis on võimalik seda teha ka puuprussidest. Prussid peavad olema kindlasti immutatud, et need ikka pikalt vastu peaks.
Puuprussidest alusraam kinnitamiseks on vähemalt kaks võimalust:
– Puuprussidest alusraam kinnitatakse nurkadest ja pikemate külgede keskelt vundamendikruvidega maa külge. Sellise meetodiga jääb alusraam kindlalt kinni ja kui kasvuhoone on sellele ka kindlalt ning hästi paigaldatud, ei “lenda” see kuskile.
– Puuprussidest alusraam kinnitatakse maasse betoneeritud vundamendipostide külge. Metallist või plastikust torud kaevatakse maa sisse ja betoneeritakse sinna kõikide nelja nurga asukohta kinni. Alusraam kinnitatakse omakorda maa küljes kinni olevatele postidele

3. KASVUHOONE KINNITAMINE PUIT- VÕI KIVIPINNALE

Laotud kivipind või puitterrass sobib ideaalselt inimestele, kes oma kasvuhoonest pigem puhke ja vabaaja veetmise paika kujundavad. Kindlasti ei välista see aga taimede kasvatamist. Seda saab väga edukalt teha ka sissepandud taimepottides ja riiulitel.
Pigem on sedasorti aiapidamine järjest populaarsemaks muutunud. Kasvuhoonet ei võeta enam ammu mitte ainult taimede kasvatamiseks, vaid kui väljapääsu oma igapäevasest argielust ja stressist ning kujundatakse rohkem puhkekohana. Kasvuhoone pidamisest on saanud meeldiv hobi ja harrastus. Ja sellest tulenevalt ihatakse üha enam atraktiivseid, mugavad ja silmailu pakkuvad mudeleid.

4. KASVOHOONE KINNITAMINE VUNDAMENDILE

Selleks, et sinu kasvuhoone väga kaua püsiks, uksed-aknad kergelt liiguks ja vihmavesi õiges suunas jookseks, vajab see korralikku vundamenti.
Vundament on eelkõige stabiilsuse tagamiseks, vastupidavuse hoidmiseks külmakergitustele ja pinnase vajumistele.

Kasvuhoone vundament rajatakse tavaliselt kahel viisil – valatud betoonvundamendina või lintvundamendina fibo-plokkidest.
Väga hea, ehk eluaegse vundamendi saamiseks soovitame seda kkindlasti korralikult betoonist valada. See välistab igasugusegi võimaluse selle külmadega nihkumiseks ja kasvuhoone jääb alati kindlalt paigale.
Fibo-plokkidest lintvundament ei pruugi ka hea ja sobiliku pinnasega liikuda (pind ei tohiks sellel juhul savine olla).
Mõlemal juhul on võimalik kasvuhoone põrandat seestpoolt viimistleda: näiteks kiviplaatidega või puidust laudpõrandaga.
Korraliku vundamendiga saab kasvuhoonet ka keerulisemale pinnale (niiske, või mudane) kindlalt paigaldada.

5. KASVOHOONE KINNITAMINE SOKLILE

Kasvuhoone sokkel on põhimõtteliselt sama kui vundament, lihtsalt kõrgem. 
Soklit eelistavad need aiapidajad, kes soovivad oma kasvuhoonet eriti omanäoliseks ja isikupäraseks muuta.
Saate valida vastavalt oma aiale parima sokli stiili, materjali ja värvi ning see teeb antud kasvuhoonest erilise ja just teie aia jaoks personaalse, originaalse ja ideaalselt sobiliku
Sokkel ehitatakse ka samade põhimõtetega nadu vundament, ehk selle võib vajada betoonist, teha plokkidest, telliskividest, maakividest või millest iganes. Sokli sisse või ümber võib ja mingi kindla kivi või puitpinna ehitada. Fantaasial pole siin piire!