Arengusuunad aastaks 2030: millisd trendid ootavad meid järgmised 10 aastat taimekasvatust puudutavates teemades?

Millised trendid maailma ja Euroopa majandusruumi suunavad ning millised on võimsad arengusuunad, mis mõjutavad meid järgmised kümmekond aastat?
Uurimus on koostatud 2017 aastal Euroopa Liidu poolt.

Taimekasvatuse arendusuunad

Arengusuundade trendide ülevaade on koostatud projekti „Supply Cha!nge: muudame poeketid õiglaseks“ raames toimunud positiivse stsenaariumi töötubade jaoks. Ülevaade ei hõlma kõiki trende ja arvesse on võetud enamasti need, mis mõjutavad toidu tarneahelat, millest mitmed neist on tegelikult väga laiahaardelised. Enamus trendidest on juba kasvanud suureks, osad alles ootavad oma tulekut ja ülejäänutest kujuneb aastate pärast uus kandev maailmavaade.

Taimekasvatus linnas
Vertikaalse haljastusega sillapostid

Ühiskondlikud trendid:
Jätkub maailma rahvastiku suurenemine – seda nii arvult kui kehakaalult! Seejuures eeldavad dokumendi kokkupanijad, et aina enam kasvab ka inimeste sissetulek, keskklassi osakaal ning eluiga. Sellest lähtuvalt tekib suurem nõudlus toidule ja esmatarbekaupadele, ka puhtale veele, õhule, maale. Ehk sellega seoses kasvab taime- ja toidukultuuride kasvatamine linnades: lisaks aedadele ja kasvuhoonedele laieneb taimekasvataus ka rõdudele, terrassidele ja katuseterrassidele.

 

Kasvab linnastumine ning linnas pakutava toidu, teenuste, transpordi ja elamispindade järele saab olema tihe rebimine. Siinjuures on üks huvitav asjaolu, mis hakkab tulevikus dikteerima tarbimismustreid: “Ühest inimesest koosnevate leibkondade arv on kogu maailmas viimase aastakümne jooksul 30% võrra suurenenud. Arvatakse, et Euroopas jõuab ühe inimesega leibkondade arv 2025. aastaks peaaegu 46 miljonini.”
Linnastumisest hoolimata ihkavad inimesed rohelust ja loodust ning hoolimata üha vähenevatest võimalustest haljastuseks, leitakse neid võimalusi järjest nutikamatest kohtadest. Ehk kui maad on järjest vähem, siis minakse ülespoole: alustades majade fassaadide haljastamisege kuni maanteeäärte roheliseks ja lilleliseks muutmiseni – vertikaalne haljastus.
Järjest  populaarsem hakkab olema suhtumine lopsakasse ja rikkalikku sisehaljastusse. Vertikaalne sisehaljastus võimaldab seda nii väiksematel kui ka suurematel pindade, nii eluruumides kui ka kontorites ja äripindadel.

Tehnoloogilised trendid:
Kasvab interneti ja nutitehnoloogiate elustiili toetav osakaal ning asjade internetti ühendamise võimalus kujundab ümber meie senised harjumused: “Osade uuringute kohaselt kasutab 59% 25–34-aastastest inimestest söögitegemisel nutitelefoni abi ning 31% rahvastikust ostab veebist toiduaineid. Samamoodi kasutab 50% inimestest restoranides broneeringute tegemiseks internetti,” kirjutatakse dokumendis.
Lisaks toob tehnoloogiline areng kaasa täppis- ja nanopõllumajanduse kasvu, võimaldades alustada linnades põllumajanduskultuuride pidamist. Sellega seonduvalt on suurt populaarsust võitmas vertikaalne aiandus, mille tingib rahvastiku kasv ja suurenev nõudlus maale.
Sellised muutused mõjutavad ka tööturgu, sest tulevikus eelistatakse vähemasti lihttööde puhul roboteid.

Majanduslikud trendid:
Jätkub tervislike toodete võidukäik! Euroopa Liidus suureneb jätkuvalt nõudlus värskete viljade järele: “Puu- ja köögiviljade Euroopa impordiväärtus on nelja aasta jooksul 6 miljardi euro võrra suurenenud, olles 2011. aastal 12 miljardit eurot ja jõudes 2015. aastaks enam kui 18 miljardi euroni.”
Lisaks on kasvanud ka mahetoodete turg: “Euroopa mahetoiduturg kasvas 2004. ja 2013. aasta vahel 11,4%. Arvatakse, et 2030. aastaks suureneb mahetoidu nõudlus 50% võrra.”

Vertikaalne taimekasvatus

Keskkonnaalased trendid:
Toidujäätmed, toidu tootmisest tekkivad jäätmed, mahepõllumajanduse avardumine ning taaskasutamisvõimaluste laienemine polegi enam tulevikuteemad, ent trendina kasvab selliste ettevõtmiste mõjuvõim.
“Toidujäätmed tekitavad kogu maailmas igal aastal 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning EL-is umbes 170 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Hinnanguliselt kasutasid toidujäätmed kuni 1,4 miljardit hektarit maad ehk 28% kogu maailma põllumajanduslikust maast.”

Köögiviljade kasvatamine

Väärtushinnangutepõhised trendid:
Tulevikutarbijad on teadlikud, ettenägelikud ja julged oma valikutega hääletama. Tähtsamaks saavad toodete keskkonnamõjud. Ostuotsuste puhul on aina olulisemad tootja laiendatud vastutus ja läbipaistvus. See kõik toob otseloomulikult kaasa lihavabade toiduvalikute ja lihapõhiste alternatiivide suurenemise, sest taimetoitlaste osakaal suureneb jõudsalt ja jätkuvalt.
Huvitav arengusuund on tarbija ja tootja ühendumine. Eeldatavalt saavad passiivsetest tarbijatest aktiivsed kaastootjad ja tootjad-tarbijad. See tähendab näiteks, et linnastumise kasvamisega tõuseb kogukondade ja ühisostude, -otsuste- ja ühiselt toidu kasvatamise vajalikkus.

Poliitilised trendid:
Vastavalt turu ja tarbimise arengule ning keskkonnaalaselt tekkinud vajadustele on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks toidujäätmete vähendamise. Aastaks 2020 on Euroopa Komisjoni eesmärk vähendada toidu äraviskamist poole võrra, kasutades meetmeteks pakendamist ja märgistamist.
Ka on Euroopa Komisjon võtnud vastu ambitsioonika ringmajanduse paketi, et minna üle ringmajandusele tugevdamaks üleilmset konkurentsivõimet, soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti.
Kaupade-teenuste keskonnamõjude vähendamiseks saab oluliseks üle-Euroopaline ökomärgis, mille abil loodetakse parandada toote-teenuse kohta käivat terviklikku teavet. Juba täna on välja tuldud mitmete riiklike märgistamisalgatustega.

Toidu taaskäitlemine

Selliste arengute taustal on ainult loomulik liikumine taastuvenergia ja suurema energiatõhususe suunas: “EL on käivitanud mitmeid algatusi, mille eesmärk on liikuda jätkusuutlikumate energiaallikate suunas ja parandada energiatõhusust. EL on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks suudetakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% võrra vähendada; taastuvenergia osakaal on 27% ja energiatõhusust parandatakse 27% võrra,” on kirjas arengusuundade dokumendis.

Nüüd vaata oma tegemisi ja ettevõtmisi, kasutades äsjaloetud materjali – millises suunas pead sa liikuma, et olla järgneval aastakümmel rahulolev, jätkusuutlik ja edukas?

Pin It on Pinterest

Share This