Muld – aiamaa must muld BIOLAN suurpall 2500L

239,00 

Suure mullapalli transport Eesti piires maksab ühele pallile 65 eur.

Biolani aiamaa must muld on väetatud mullasegu harrastusaednikele.
Muld sobib kasutamiseks suurtes lillepeenardes ning aluspinnamullana lillepeenardes, kasvuhoonedes ja aiamaal, kas eraldi või segatuna tavalise pinnasega.
Biolani aiamaa must muld ei sisalda umbrohuseemneid ega raskemetalle.

Kategooria: Silt:

Kirjeldus

Biolani Aiamaa Must Muld on väetatud ja lubjatud mullasegu harrastusaednikele. Mullas sisalduvad toitained rahuldavad ka nõudlikumate taimede vajadusi. Biolani Aiamaa Must Muld ei sisalda umbrohuseemneid ega raskemetalle.

Kasutamine:
Aiamaa Must Muld sobib kasvualuseks kõikjal aias, ühe-ja mitmeaastaste taimede, dekoratiivtaimede, marjapõõsaste, viljapuude istutamiseks, kasutamiseks lillepeenardes, kasvuhoones. Mulda kasutatakse istutamisel puhtalt või istutuskoha mullaga segatuna. Kasvuhoonesse sobiv taimede aluspinnase paksus on 25-30 cm kiht.

Aiamaa Must Muld sobib mulla struktuuri parandamiseks kõikjal aias. Mulla struktuuri parandamine on eriti oluline mitmeaastaste taimede kasvatamisel. Sobilik kogus on 200–500 l/100 m² kevad- või sügistööde ajal segatuna tavalise mullaga. Rõdukastidesse, amplitesse ning õuepottides soovitame kasutada Biolani Suvelillede Mulda.

Mulla vahetus

Mulla vahetus:
Toataimedel on vaja mulda vahetada, kui endine pott on jäänud väikeseks või lubi ja väetisesoolad on ladestunud poti pinnale. Lehttaimede mulla vahetamise aeg on veebruaris-märtsis ja õitsevate taimede jaoks parim aeg mulla vahetamiseks on kevadel hiljem.

Aeglaselt kasvavad ja väikest potti eelistavad liigid ei vaja iga-aastast mulla vahetamist. Näiteks kaktustele, vahalillele ja tääkliiliale piisab mulla vahetamisest iga paari aasta järel. Ka suurte lehttaimede mulla vahetamine igal aastal on keeruline. Nende taimede puhul võiks mulda vahetada osaliselt, kraapides ära pealmise vana kihi ning lisades uut, toitainerikast mulda.

Puhas kasvuturvas tihendub lillepotis kiiresti, sellepärast soovitatakse pikaealiste toataimede puhul kasutamiseks kompostimisega valmistatud Biolan Musta Mulda. Mustas Mullas moodustub vastupidav teraline struktuur, mis säilitab mulla õhurikkuse ning taime juured püsivad elujõuliste ja tervetena.

Mulla vahetus samm haaval:
Mulla vahetamist alustatakse juurepalli põhjaliku läbikastmisega juba päev varem.
Nii tuleb juurepall kergemini potist lahti ning püsib koos.
Taime eemaldamine potist õnnestub kõige paremini siis, kui ühe käega võetakse kinni potist ja teise käega kaetakse mulla pind nii, et taim jääb sõrmede vahele. Pott koos taimega keeratakse pea alaspidi ja pott raputatakse ettevaatlikult lahti. Juurepalli ei purustata, kui selleks ei ole erilist põhjust. Sageli piisab vigastatud juureosade eemaldamisest.
Uus muld niisutatakse eraldi nõus enne ümberistutamist. Sobiv vahekord on 1 dl vett ühe liitri mulla kohta. Eelnev niisutamine on oluline mulla vastupidava terastruktuuri tekitamiseks. Muld sisaldab rohkelt huumust, mis kleebib mullaosakesed üksteisega, moodustades nii sõreda struktuuri. Kui mulda eelnevalt ei niisutata vaid hakatakse ohtralt kastma pärast istutamist, võib muld paakuda tihedaks kamakaks. Õigesti käsitletud muld ei muutu kõvaks.
Uus pott peab olema läbimõõdult paar sentimeetrit juurepallist suurem. Poti põhja ehitatakse drenaaþ kergkruusast, mis hoiab ära liigse niiskuse kogunemise poti põhja. Drenaaþikihi peale pannakse mulda nii palju, et taim jääks endisele sügavusele.
Juurepalli servadesse kallatakse uut mulda ja see tihendatakse õrnalt sõrmedega. Poti pinnale jäetakse piisavalt ruumi kastmisvee jaoks.
Mulla pind jääb puhtaks ja muld ei muutu mudaseks või kõvaks siis, kui mulla pinnale pannakse 2–3 cm paksune kergkruusakiht. Eriti suurtes paagiga kastetavates pottides ühtlustab pinnakate mulla niiskust – vesi imendub mahutist paremini pinnamullani. Kergkruusast kattekiht hoiab ära ka putukate pääsu potis oleva mullani.

Osa taimi lõigatakse mulla vahetamise ajal:
Hargnenud potitaimed, mis on ilusad ainult ühtlaselt kasvades, lõigatakse kevadel mulla vahetamise ajal tagasi. Lõikamiseks kasutatakse teravat nuga või oksakääre. Õige lõikamiskoht on umbes pool sentimeetrit lehest või hargnevast võrsest kõrgemalt. Lõigatud võrse silmad punguvad pärast lõikamist ja peagi kasvab neist uusi võrseid, mis muudavad taime tihedaks. Iga-aastast lõikamist vajavad muuhulgas rooshibisk ja pelargoon.

Pärast mulla vahetamist kastetakse ettevaatlikult:
Pärast mulal vahetamist viiakse taim ära otsese päikesevalguse käest ja selle lehti piserdatakse iga päev Biolani Mereadruekstraktiga. Uut mulda kastetakse ettevaatlikult natuke korraga. Eriti tuleb hoiduda mulla pinnakihi liiga ohtrast ühekordsest niisutamisest. Tavalist kastmist alustatakse alles siis, kui taim on hakanud taas kasvama, st. umbes 2–3 nädalat ümberistutamisest. Samal ajal võib taime viia tagasi õigesse kasvukohta. Hooldeväetamist alustatakse umbes kuu aega pärast istutamist.

Kaktuste mulla vahetamisel omad nipid:
Kiire kasvuga lehtkaktused vajavad uut mulda igal aastal, kuid aeglasekasvulistele katkustele piisab mulla vahetamisest üle aasta. Looduses on kaktuste kasvupinnaseks liiv, kruus ja kivid. Potikaktuste kasvupinnaks peaks samuti olema liivasegune ja õhurikas pinnas. Biloani Kaktusemuld on loodud just nimelt kaktuste ja sukulentide kasvatamiseks.
Kaktustele meeldivad kitsad olud, seepärast istutatakse need väikestesse savipottidesse. Savipotte leotatakse vees mõni tund enne istutamist. Kui pott on kuiv, imeb see endasse niiskuse mullast ja see võib taime kahjustada. Suurte okkaliste kaktuste käsitlemist hõlbustavad stüroksplaadid, mis vajutatakse ettevaatlikult okaste peale. Nii on võimalik kaktusi käsitseda okaste torkeid kartmata.

Tooteinfo

Tootekirjeldus
Tüübi nimetus: Turba substraat
Tootenimi: Biolani Aiamaa Must Muld
Kasutusotstarve: Kasvupinnas
Toorained: Must ja tume turvas
Väetis: N-P-K väetis 12-14-24+TE, 1kg/m³
Lupjamisaine: Magneesiumi sisaldav lubjakivipulber (4 kg/m³)
pH: 6,0
Elektrijuhtivus (EC): 25 mS/m
Toitainete sisaldus:
Lämmastik (N) vees lahust.100 mg/l
Fosfor (P) lahustuv 60 mg/l
Kaalium (K) lahustuv 200 mg/l
Niiskus: max kuni 65%
Turba fraktsioon: < 20 mm
Garanteeritud säilivusaeg: 24 kuud alates valmistamise kuupäevast
Aegumistähtaeg: 36 kuud
Hoiustamistemperatuur: -35°C – + 40°C
Pakendi maht: 2500 l

Nõuanded istutamiseks

Nõuandeid istutamiseks:
Tähtsaim eeldus taimede heaoluks on valida taim istutuskoha järgi. Soojemasse kohta istutatakse päikeselembesed liigid ja krundi varjulistesse osadesse valitakse varjutaimed. Valgusega arvestades saab kasvupinnast parandada ja luua iga taime jaoks sobiv kasvukoht. Vana kasvualus lubjatakse ja väetatakse ning sellest kohast hävitatakse umbrohud. Kui umbrohtu on palju, siis on mõistlikum vana pinnas ära koorida ja tuua asemele uus muld. Istutusala vormitakse kogu sügavuses ja tõstetakse ümbritsevast maapinnast kõrgemale, sest kasvupind tiheneb sademete ja talve tõttu. Soojanõudlikud või talveniiskust pelgavad liigid istutatakse alati kõrgemasse peenrasse.
Istutusaeg:
Potis või mullapalliga taimi võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul. Paljaste juurtega taimi istutatakse puhkeseisundis ehk kevadel enne kasvuperioodi algust ja sügisel pärast taime kasvamise lõppemist. Suve lõpus ja sügisel istutatavaid taimi ei ole vaja nii palju kasta kui kevadel. Sügisel istutamiseks sobivad nii püsikud, põõsad kui ka puud. Õige istutushetke määrab maa külmumine. Mida külmakartlikuma liigiga on tegemist, seda rohkem tuleb talle jätta aega juurdumiseks enne maa külmumist. Vastupidavaid kohalikke püsikuid võib ümber istutada kuni pinnase keltsastumiseni. Seevastu elulõngad, ronihortensiad, puhmasroosid, alpikannid, asalead, viljapuud ja muud talvetundlikud taimed istutatakse kevadel. Ka hilissügisel õitsevad püsikud nagu hambuline kobarpea ja astrid, samuti külmakartlikud okaspuud istutatakse eduka talvitumise tagamiseks kevadel.

Enamik potitaimi istutatakse ligikaudu sama sügavalt kui nad potis kasvasid, et mullapalli ülaserv jääks õhukese mullakihi alla. Erandiks on poogitud põõsas- ja puhmasroosid ning suureõielised aretatud elulõngad, mis istutatakse alati tunduvalt sügavamale. Roosidel jääb pookimiskoht, kust oksad hakkavad hargnema, koguni 20-30 cm sügavusele ja Põhja-Soomes koguni 40 cm sügavusele. Paks pinnasekiht kaitseb juuri pakase eest ning maapinna külmumise ja sulamise vaheldumise eest. Kõik puud istutatakse nii, et juurekand ehk tüve jämedaim koht jääks maapinnast kõrgemale. Mõned püsikud, nagu pojeng ja kääbusvõhumõõk, on eriti tundlikud istutussügavuse suhtes ja neid ei tohi rohke õitsemise tagamiseks liiga sügavale istutada.

Kasta piisavalt:
Paljaste juurtega taimi leotatakse ämbris ning poti- ja mullapalliga taimi kastetakse korralikult enne istutamist. Taim ei tohi istutamise hetkel olla närbunud. Vajadusel hoitakse taimi enne istutamist varjus. Istutuse järel antakse igale taimele piisavalt vett, ronitaimedele 10 liitrit, põõsastele 20 liitrit ja puudele 30-40 liitrit. Kastmist jätkatakse istutamise järel kord nädalas.

Kasvualuse paksus:
Kiviktaimla taimed: 10–20 cm
Keskmise suurusega püsikud: 30–40 cm
Suured püsikud: 50 cm
Puhmasroosid: 40–60 cm
Põõsad: 50 cm
Ronitaimed: 40–60 cm
Väikesed puud: 60–80 cm
Suured puud: 80–100 cm

Kasvuhoone sügishooldus

Kasvuhoone sügishooldus:
Sügisel võetakse kasvuhoonest üles kõik taimejäänused. Töövahendid ja lillepotid pestakse puhtaks. Taimehaigusi tekitavate organismide ja kahjurite kindlaks hävitamiseks kasutatakse pesemisel kuuma vett või siis kastetakse töövahendid pärast pesemist keevasse vette. Kasvuhoone puhastatakse seestpoolt ning ka konstruktsiooniõnarused ja nurgad harjatakse puhtaks. Kodustes kasvuhoonetes piisab pesuvahendiks tavaliselt männivedelseebist ja kuumast veest. Välispinnad puhastatakse alles kevadel. Klaaskasvuhoone pesemiseks kasutatakse pehmet harja või survepesurit. Kui kasvuhoones on märgatud taimehaigusi, siis vahetatakse kasvualus välja. Üldiselt vahetatakse muld täielikult välja iga kolme aasta tagant. Kasutades Biolani Kasvukotti on võimalik vältida mööda maapinda levivaid taimehaigusi.

Nimi
E-post
Telefon
Enquiry